MTÜ Estonian Fashion Council põhikiri.
I Üldsätted.
1. Mittetulundusühingu (edaspidi ühing) nimi on Estonian Fashion Council .
2. Mittetulundusühingu asukoht on Tallinn;
3. Ühingu eesmärgiks on
- moeloojate, moealal tegutsevate äriühingute, eraisikute ja isikute ühenduste võimaluste
avardamine ja vastastikuse koostöö edendamine ja propageerimine;
- koostöös European Fashion Counciliga eesti moeelu elavdamine, edendamine ja tutvustamine
väljaspool Eestit.
4. Ühing on - mittetulundusühing.
5. Oma tegevuses juhindub ühing Eesti Vabariigi seadustest ja muudest ühingu tegevust
reguleerivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
6. Ühing võib oma nimel omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla
hagejaks või kostjaks kohtus ja vahekohtus, tal on oma vara ja bilanss. Ühing vastutab oma
kohustuste eest kogu oma varaga.
7. Ühing valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara.
II Ühingu liikmeks võtmise, väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord.
1) Ühingu liikmeks võib olla vähemalt 16-aastane füüsiline isik, samuti juriidiline isik. Ühingu
liikmeks astuja võetakse tema kirjaliku avalduse alusel vastu juhatuse otsusega.
2) Ühingu liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse vastava otsuse tegemise päev.
3) Ühingu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui liikmeks võtmine on vastuolus seaduses või
käesolevas põhikirjas sätestatud tingimustega.
4) Ühingu juhatus peab oma liikmete registrit, millesse kantakse:
• füüsilisest isikust liikmete perekonna- ja eesnimi, elukoht;
• juriidilisest isikust liikme ärinimi, asukoht ja volitatud esindaja perekonna- ja eesnimi ning
elukoht;
• sisseastumis- ja osamaksu tasumine ning selle tasumise kuupäev;
• liikme ühingusse vastuvõtmise ja väljaastumise või väljaarvamise kuupäev;
5) Ühingu liige võib ühingust lahkuda oma kirjaliku avalduse alusel.
6) Liige arvatakse juhatuse otsusel ühingu välja:
• tema surma korral;
• juriidiliseks isikuks oleva liikme likvideerimisel;
• osamaksu tasumata jätmise korral.
III Ühingu liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus.
12. Ühingu liikme õigused tekivad tema ühingu liikmeks vastuvõtmise päevast arvates.
13. Ühingu liikmel on õigus:
• osa võtta ühingu üldkoosolekust;
• valida ja olla valitud ühingu juhtimisorganitesse;
• saada teavet ühing tegevuse kohta;
• kasutada teisi seadustes ja käesolevas põhikirjas ettenähtud õigusi.
14. Ühingu liige on kohustatud:
• täitma ühingu põhikirja nõudeid ning ühing juhtimisorganite otsuseid;
• tasuma liikmeks astumisel sisseastumismaksu ja osamaksu üldkoosoleku poolt
kinnitatud suuruses.
IV Ühingu vara ja tegevus.
15. Ühingu vara tekib tema liikmete liikmemaksudest, muudest sihtotstarbelistest maksetest.
Ühingu liige ei vastuta ühingu varaliste kohustuste eest.
16. Ühingu liikme sissastumismaksu suuruseks on 1000 ( üks tuhat ) krooni, osamaksu suurus
kinnitatakse iga aastase üldkoosoleku otsusega ja see fikseeritakse ühingu
raamatupidamisarvestuses.
17. Ühingu liikmed valdavad ja kasutavad ning käsutavad ühingu vara ühiselt oma juhtimisorganite
kaudu, teostades ühingu kui juriidilise isiku kaudu omandiõigust seaduses ja põhikirjas ettenähtud
viisil.
V Ühingu juhtimine.
18. Ühingu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ja juhatus.
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja vastuvõtmine, muutmine ja täiendamine;
2) ühingu reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustamine;
3) majandusaasta aruande, läbiarutamine ja kinnitamine;
4) revisjoni või audiitorkontrolli määramine;
5) juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
6) osa- ja muude sihtotstarbeliste maksete suuruse, tähtaegade ja mittetähtajaliselt sooritatud
maksetele viiviste suuruse määramine;
7) juhatuse liikmete arvu, nende volituste tähtaja, pädevuse, tasustamise aluste ja korra
kehtestamine;
8) juhatuse liikmete valimine, nende ennetähtaegne tagasikutsumine;
9) ühingu kodukorra ja statuudi kinnitamine;
10) käesolevast põhikirjast ja Eesti Vabariigi seadusest tulenevate kaebuste lahendamine;
11) muu ühingu või liidu liikmeks astumise otsustamine;
12) muude ühingu tegevusega seotud küsimuste otsustamine.
19. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus
kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku
juhatus omal initsiatiivil vähemalt 1/10 liikmete või revidendi nõudmisel. Erakorralise
üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära
kokkukutsumise põhjused. Kui juhatus ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku ei ole
kutsunud, on ühingu liikmetel õigus pöörduda ühing revidendi poole, kes kutsub üldkoosoleku
kokku 15 päeva jooksul alates avalduse saamisest. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette
teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud
koosoleku toimumise koht ja aeg ning päevakord.
20. Igal ühingu liikmel on koosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl. Füüsiline isik võib hääleõigust
kasutada esindaja kaudu. Juriidilise isiku hääleõigust kasutab isik, kellel on esindamisõigus
põhikirja järgi või volikirja alusel.
21. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekule ei
ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga
hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline,
sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolijate
lihthäälteenamusega. Otsused põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise
kohta võetakse vastu kohalolijate vähemalt 2/3 poolthäälte enamusega.
22. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja
protokollija.
23. Juhatus on ühingu alaliselt tegutsev juhtorgan, juhatusse valitakse vähemalt 2 ( kaks )
kuni 6 ( kuus ) liiget ning tema pädevusse kuulub:
• ühingu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;
• ühingu liikmete registri pidamine;
• majandusaasta aruande, esitamine üldkoosolekule;
• ühingu majandamine ning selleks lepingute sõlmimine;
• muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
24. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe. Ühingut võib esindada iga juhatuse
liige ainuisikuliselt.
25. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees mitte harvem kui üks kord kuue kuu
jooksul. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui juhatuse koosolekust võtab osa vähemalt ½
juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte
võrdse jagunemise korral otsustab juhatuse esimehe hääl. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse
protokoll, millele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud liikmed.
VI Arvestus ühingus ja kontroll.
26. Ühing peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja
statistilised aruanded kehtestatud korras. Ühingu raamatupidamise õigsuse kontrollimiseks võib
üldkoosolek määrata revidendi või audiitorkontrolli.
27. Ühingu üldkoosolek teostab järelvalvet teiste organite üle. Selle ülesande täitmiseks võib
üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Kontrollorgan revident või audiitor ei või olla
ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.
28. Revidendil või audiitoril on õigus kontrollida ühingu vara, arvelduskontosid,
raamatupidamisdokumente ning nõuda selgitusi ning muud abi oma ülesannete täitmiseks.
VII Ühingu lõpetamine ja reorganiseerimine.
29. Ühing lõpetatakse:
1) üldkoosoleku otsuse alusel;
2) kohtuotsusega;
3) muudel seadustes ettenähtud alustel.
30. Ühingu lõpetamise otsus loetakse üldkoosolekul vastuvõetuks, kui see on saanud vähemalt 2/3
ühing liikmete häälte koguarvust.
31. Ühingu liikmel, kes ei nõustu üldkoosoleku otsusega ühingu lõpetamise kohta, on õigus
pöörduda kohtu poole ühe kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
32. Ühing lõpetatakse kohtuotsusega:
1) kui üldkoosolek ei ole vastuvõtnud lõpetamise otsust, kuigi selle vastuvõtmine oli
seaduse või põhikirja alusel kohustuslik;
2) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
33. Ühingu lõpetamisotsuse kandmiseks mittetulundusühingute registrisse esitab juhatus avalduse,
millele lisatakse üldkoosoleku otsus ja protokoll. Kui ühing lõpetatakse kohtuotsuse alusel, saadab
otsuse registrisse kohus.
34. Ühing lõpetamisel valib üldkoosolek likvideerijad, kellel on juhatuse õigused ja kohustused, mis
ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.
38. Likvideerijad lõpetavad ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad ja rahuldavad võlausaldajate
nõuded ning annavad järelejäänud vara ning vahendid üle vastavalt üldkoosolekul otsustatule.
35. Ühingu lõpetamisel jagatakse peale kõigi nõuete rahuldamist järelejäänud vara võrdselt
lõpetamise ajal liikmeks olnud isikute vahel.
Käesolev põhikiri on kinnitatud mittetulundusühingu asutamiskoosolekul 14.mail 2007. a. |
